Treeneri teisipäev on rubriik, mille kaudu saate tuttavamaks meie ägedate treeneritega. Küsimusi esitavad õpilaskogu liikmed.

Täna on teie ees Kati Hensen, kes on meie treenerite pere värskeim liige. Kati viib läbi POP Pilatese ja Pilates Fit treeninguid ning on ka pikaajaliste tantsukogemustega. 

Head lugemist! 🙂

1. Kui Sa ei oleks treener/tantsija, siis kes sooviksid olla?

Minu teiseks ametiks on praegu veel ülikool. Õpin molekulaar- ja rakubioloogiat ning loodan, et kui „suureks saan“, saab minust teadlane.

2. Millega meeldib Sulle lisaks trennidele veel tegeleda? Mõni salajane hobi? Kirg?

Pilates ja jooga on viimastel aastatel saanud väga suureks osaks minu elust. Aga väljaspool trenne meeldib mulle proovida ise asju meisterdada. Olen kätt proovinud nii küünalde, seepide ja kreemide tegemises kui ka decoupage-is.

3. Miks tegeled just pilatesega?

Mulle meeldib, et pilates on nii mitmekülgne treening. Valdavalt on see lihastreening, kuid selle käigus olen õppinud oma keha paremini kontrollima ning mu rüht ja painduvus on paranenud. Kui Pilates Fitis keskendume rohkem konkreetsetele harjutustele ja õigele vormile, siis POP Pilates on natuke liikuvam ja muusikaga kaasa minnes ei pane mõnikord tähelegi, kui raske lihastel juba on.

4. Miks soovitaksid proovida pilatest kellelgi, kes seda kunagi teinud ei ole?

Mõnikord arvavad nt. mehed, et pilates on selline naiselik treening ja pole nende jaoks piisavalt väljakutsuv. Leidub ka neid, kes on kuskilt midagi kuulnud ning arvavad et see on nende jaoks liiga keeruline. Ma julgustan kõiki oma eelarvamused vähemalt üheks tunniks kõrvale panema ning tulla ise vaatama ja proovima, mis need POP Pilates ja Pilates Fit tegelikult on – väga mõnusad ja treenivad tunnid!

5. Kas oled põliseestlane või ulatuvad Sinu juures ka laia maailma? Kuhu?

Sündinud ja elanud olen terve elu Eestis, kuid juured ulatuvad natuke kaugemale. Minu isapoolne vanaema on setu ja vanaisa oli Aserbaidžaanist. Emapoolne vanaisa oli soomlane ja vanaema on täitsa eestlane.

6. Kes on Sinu celebrity crush? Miks?

Ilmselt üsna ettearvatav vastus, aga selleks on POP Pilatese looja Cassey Ho. Kui keegi on YouTube-s Blogilatese videosid vaadanud, siis teate, millest ma räägin. Ta on uskumatult särav ja positiivne inimene, kes on näinud palju vaeva, et viia täide oma unistused ja sellega aidata ka teistel inimestel oma elu muuta. Cassey on esindatud mitmes „kõige mõjukamad …“ edetabelis ja tema sõnumiks maailmale on see, et inimesed oleksin õnnelikud ja tänulikud võimaluste eest, mis neile antud on, kuid samas tuleb vaeva näha, et oma eesmärkideni jõuda. Seda nii trenni-alaselt kui ka ülejäänud elus. Ma üldiselt ei fänna eriti kedagi, aga arvan, et kui kunagi Casseyga kohtuksin, siis käituksin nagu 10-aastane tüdruk, kes kohtub oma iidoliga 😀

7. Kui Sul oleks üks supervõime, mis see oleks? Kuidas sellega maailma parandaksid?

Olen väikesest peale mõelnud, et mul võiks olla võime panna aeg seisma. Esialgu küll omakasupüüdlikult, näiteks, et pühapäev kestaks kauem. Kui päriselt selle võime saaksin, siis mõtleksin välja, kuidas sellega maailma paremaks teha.

8. Mis on Sinu lemmik rämpstoit?

Kõik maiustused, aga eriti šokolaad.

9. Kui Sa võidaksid homme miljon eurot, siis mida sellega teeksid?

Kõigepealt tahaksin aja maha võtta ja reisima minna. Kui esimene vaimustus on mööda läinud, siis tahaksin, et mu vanemad ja pere saaksid endale lubada kõiki neid asju, mida nad väärivad. Muidugi aitaksin ka neid, kellel ei ole elus nii palju vedanud.

10. Kas on mõni nõuanne/soovitus, mis võiks õpilastel/trennis osalejatel alati meeles olla?

„Sore today, strong tomorrow“. Tuleb pidevalt endale uusi väljakutseid esitada, et sa ühe koha peale seisma ei jääks. Täna suudad sa võib-olla teha asju, mida sa aasta tagasi ettegi poleks kujutanud. Aga samas tuleb ka oma keha kuulata ja aru saada, kus on su piirid. Liiga ei tohi ka teha.

11. Mis nõuandeid annaksid inimestele, kes ei julge tantsimisega/treenimisega alustada, aga soovivad seda teha?

Muidugi võivad alguses olla peas mõtted, et kuidas ma tantsides välja näen, või mis siis, kui ma olen koba või ei jõua või ei saa hakkama. Aga keegi teine ei vaata terve trenni, kuidas mina hakkama saan, kõik keskenduvad endale. Ja kui keegi panebki tähele, mis siis? Kõik alustavad kuskilt ja kui ta on tore inimene, siis ta ehk annab mulle nõu, kuidas ennast parandada või julgustab uuesti proovima.

12. Millised on Sinu eesmärgid treenerina?

Tahaksin muidugi ennast arendada ja saada paremaks treeneriks, aga olulisim on vast minu mõju mu õpilastele. Kuna treener on mõnes mõttes ikkagi autoriteet, siis tunnen endal vastutust olla oma õpilastele eeskujuks. Loodan, et suudan oma positiivse ellusuhtumisega nakatada ka teisi.

13. Kuidas leidsid tee tantsuni ja trennini?

Minu vanemad panid mind tantsima juba väikse lapsena, sest mul olid lampjalad ja probleeme rühiga. Arst oli öelnud, et mind oleks hea kas tantsima või võimlema panna, et seda parandada. Olen väga tänulik oma vanematele, et nad mind tantsutrenni viisid ja vanaemale, kes mind alati tundi viis ja järele tuli. Kohe algusest peale tundsin, et see on see asi, millega ma tegeleda tahaksin.

15. Mis on Sinu lemmikosa tunnist ja miks?

Ma arvan, et see oleneb päevast, kuid tavaliselt on selleks venitused tunni lõpus. See on hetk, kui tunnen, et mu keha on väsinud ja olen täna tubli töö ära teinud. Mõnikord on see võib-olla ainuke hetk päevas, kui toon tähelepanu oma keha juurde, panen tähele, kuidas ma ennast tunnen ja saan olla tänulik, et mu keha võimaldab mul kõiki neid asju teha.

 

 

Juba loetud päevade pärast astuvad Tähtvere Tantsukeskuse tantsijad üles tantsufestivali Koolitants 2017 finaalis. Täna vaatame tagasi Tartumaa tantsupäevadele – mõned meie tantsupere liikmed jagavad oma muljeid sellest, mis toimus veebruari lõpus Vanemuise teatrimajas 🙂

Dominic (Eelkool poisid):

Keneli (Tantsuklass 3):

Mina osalesin Koolitantsul Tähtvere Tantsukeskusega esimest korda. Enne lavale minekut oli natuke lavanärv sees, sest mul pole veel väga palju lavakogemusi. Kõige rohkem on meeles see, et minu grupikaaslasel jäi pikkade varrukatega pluus koju ning me läksime seda talle H&M’st ostma 😃 Lava peal juhtus ka äpardusi, kuid publik sellest vast aru ei saanud 😃 Ülivahva oli ka see, et meile nii palju kaasa elati ning kõige rõõmsam hetk oli siis, kui saime teada, et oleme tantsuga “Lelude elu” otse finaalis.

Taimi (Tantsijate Kerli ja Keneli ema, Tähtvere Tantsukeskuse Zumba treeningutes osaleja):

Koolitants on ilmselt üks lahedamaid võistlusi ning eriti tore on vaadata omaenda lapsi laval. Seekord Koolitantsul sain natuke aega veeta ka lava taga ning aidata oma vanema tütre Kerli grupil soenguid teha. Lava taga on täiesti teine elu, saalis istudes ei arvakski, et lava taga selline sagin ja jooksmine toimub 😀
Tähtverel on olnud alati väga head kavad ja tore on neid vaadata. Saalis istudes ja oodates lavale Tähtvere Tantsukeskuse gruppe tulevad alati silma rõõmupisarad ja suur tahtmine neile kaasa elada. Lapsevanemana olen väga õnnelik, et minu Kerli ja Keneli käivad selles tantsukoolis, sest seal on superhead treenerid. Tähtvere Tantsukeskus on parim!

Karoliina (Contemporary eliitgrupp):

No ikka väga kihvt oli! Võib öelda, et Koolitants muutis meie grupi ühtsemaks ja palju kokkuhoidvamaks. Ehkki lava oli pisem, kui tavaliselt harjunud oleme, saime enda jaoks imeliselt hakkama. Välja arvatud paar hetke, kui kava ajal keegi su jala peal seisis või ootamatult jalg kellegi teise nägu tabas, kuid ka need pisikesed seigad ei seganud täiel rinnal oma kava nautimist ja selle tunde publikule edasi andmist. Koolitants annab võimaluse, sina haara sellest kinni! 🙂

Kessu-Liis (Tantsuklass 2):

Minu emotsioonid olid Koolitantsul täiesti laes, ei oskagi seda tunnet sõnadesse panna. Minu meelest oli Koolitants väga hästi organiseeritud ja kõik oli väga super (eriti äge oli õhtujuht Lotte😁). Esinesin kokku kolme kavaga, mis kõik läksid väga hästi. Kava „Juhe seina” tantsime ka finaalis, selle üle on äärmiselt hea meel. Kokkuvõttes oli Koolitants väga äge!

Dolores-Carina (Hip-hop, Street Dance Show ja Show&musical eliitgrupid):

Koolitantsu Tartumaa eelvoorudest on ainult head mälestused ja muljed – oli ju meie armsa tantsukooli jaoks edukas ja õnnestunud nädalavahetus! Emotsioonid on siiani laes.
Ettevalmistused olid meeletult kiired ja viimasest nädalast enne Koolitantsu mäletan vaid nii palju, et praktiliselt elasime meie rekvisiidimeistri Bertrami ja idee autori Maarjaga koos, et saaksime võimalikult täiusliku lavakujunduse ja kava. Samas see kõik oli seda väärt ja teeksin iga kell uuesti!
Nt. Valüüria väe kavas oli palju asju, mis said laval valesti minna ja kindlasti läksid ka, kuna Koolitants oli meie esimene lavakogemus uue kavaga. Samuti jõudsid osade tantsijate kostüümid valmis pool tundi enne lavale minekut. Samas oli siiski tunda grupi ühtse eesmärgi nimel pingutamist, kuna kõik andsid endast kõik, mis anda oli ning õnneks märkasid seda ka kohtunikud. Usun, et paanika oli suurem kui tegelikult põhjust oli 🙂
Koolitantsu finaalile mõeldes – usun, et räägin ka teiste tantsijate eest, kui ütlen, et oleme meeletult elevil ja tunneme end nüüdseks välja minnes palju enesekindlamalt ning loodetavasti on seda ka esitustes näha. Loodan, et Tähtvere grupid võluvad finaalis oma emotsiooni ning energiaga  🙂

Eelmist postitust Tartumaa tantsupäevadest saate lugeda siit

 

 

 

 

Treeneri teisipäev on rubriik, mille kaudu saate tuttavamaks meie ägedate treeneritega. Küsimusi esitavad õpilaskogu liikmed.

Täna on teie ees Berit Piir, suurepärane juhendaja mitmele meie laste, noorte ja täiskasvanute grupile.  

Head lugemist! 🙂

1. Esimene mälestus Tähtvere Tantsukeskusest/Tähtvere tantsijatest?

Mäletan hästi, kui vaimustuses olin ma meie suurest saalist, kui esimest korda sinna sisse astusin. Päike paistis läbi akende, puulehed olid rohelised ning saalist lausa hõngus inspiratsiooni. Tundsin kohe, et siia ma kuulun 🙂

2. Miks on treeneritöö maailma parim?

See hetk, kui näed, et koreograafia, mida oled loonud, võtab reaalse kuju, on lihtsalt imeline. Samuti on kirjeldamatu see tunne, kui näed laste silmist rõõmu ja sära, kui neil mõni raskem element õnnestub ning sa tead, et oled aidanud neid sammukese lähemale oma eesmärkide saavutamisele.

3. Kui Sa ei oleks tantsutreener/tantsija, siis kes sooviksid olla?

Ilmselt mõne spordiorganisatsiooni/klubi juhataja või ürituste korraldaja.

4. Millega meeldib Sulle peale tantsimise veel tegeleda? 

Kuna minu töö on ühtlasi ka mu hobi, siis peale tantsuga seonduva väga palju vaba aega ei jäägi. Nii palju, kui võimalik, käin talvel lumelauaga ja suvel veelauaga sõitmas. Samuti naudin väga ka oma koeraga metsas jalutamist.

5. Milline näeb välja loominguline protsess Sinu töös? Kas koreograafia välja mõtlemine on pigem lihtne või raske?

Minu loominguline protsess sõltub täielikult muusikast. Kui leian mõne hea laulu, mis kõnetab, on pigem lihtne. Kui aga pean kindlaks kuupäevaks etteantud muusika järgi midagi välja mõtlema, siis raske.

6. Mis on Sinu lemmikriik või -koht? Miks?  

Eesti – kodu, kallis kodu!

7. Kes on Sinu celebrity crush? Miks?

Channing Tatum. Arvan, et põhjendust ei ole vaja 😀

8. Mis on Sinu lemmikfilm? Miks?

„Step Up“. Miks? Vaata eelmist vastust.

9. Mil viisil pälvida Sinu eriline tähelepanu?

Tantsutrennis on see lihtne – näidata välja oma pühendumust ja töökust.

10. Mis on Sinu lemmik rämpstoit?

Big Mac eine!

11. Kui võidaksid homme miljon eurot, mida sellega teeksid?

Pakiksin kohvrid ja vaataksin selle maailma natuke tähelepanelikumalt üle.

12. Kas on mõni nõuanne/soovitus, mis võiks õpilastel alati meeles olla?

Mitte kunagi ei tohi lõpetada unistamist ning oma eesmärkide poole pürgimist.

 

13. Kuidas leidsid tee tantsuni?

Pärast iluvõimlemise lõpetamist otsisin teisi väljundeid enda treenimiseks. Otsustasin ennast proovile panna tantsutrennis ning siiamaani olen oma valikuga väga rahul. Ei kujutaks elu ilma tantsuta ette.

14. Millised õpilased Sind inspireerivad?

Õpilased, kes on õpihimulised, mõtlevad trennis kaasa ja annavad alati endast maksimumi. Kellel on sära silmas ja kes naudivad seda, mida teevad.

Kõik loodud tantsud on treenerile olulised, endale kõige hingelähedasemaks peab Berit Tantsuklass 2-le loodud kava “Gypsy´s Soul” (“Vaba hing”)

 

Tantsuvõistlustel ja esinemistel osalemine on midagi maagilist – laval ja lava taga toimunu annab tihti mälestusi kogu eluks. See on võimalus näidata pikaaegse töö vilju, väljendada end läbi tantsu, saada esinemiskogemusi ja tagasisidet, kogeda uusi emotsioone, ületada raskusi ja rõõmustada, tunda ühtsustunnet grupiga jne. 

Hiljuti toimunud tantsufestivali Koolitants 2017 Tartumaa tantsupäevadel osales palju Tähtvere Tantsukeskuse tantsijaid, kellest mõnede muljed on täna teie ees 🙂

Lee (Contemporary eliitgrupp):

Koolitantsul on alati väga tegus ja toetav õhkkond – Tähtpere elab kaasvõistlejatele häälekalt kaasa, mis teeb laval olemise eriti ägedaks ning närv kaob juba pärast paari esimest liigutust ära. Laval olles lähen alati kava temaatikasse sisse, et etendada vastavat emotsiooni ning keskenduda enda sooritusele.

„Kui vaja, siis murran“ kava pealkirjana on tekitanud päris palju küsimusi, et kust selline idee tuli. Meie treener Maris kujutas ette naissõdalaste kampa, kes on pigem armulised ja halastavad, kuid kui kellelegi on vaja koht kätte näidata, siis pole kahtlustki, et nad seda suudavad – murravad maha. Seetõttu peetakse sellest sõdalaste kambast väga lugu ning kavas on tajutav pingeline ning salalik õhkkond ja sõdalaste puuriv pilk. Neile on selge oma väljateenitud koht.

Kõige meeldejäävam hetk oli ilmselt veidi enne lavale minekut, kus kogusime rühma kokku ja pidasime kiire motivatsioonikõne. Tekkis hea ühtsustunne ning suutsime ka teiste lavakartust veidikenegi vähendada ning lava nautida.

Kristofer (Eelkooliealised poisid):

Kuidas Sulle Koolitantsul meeldis? Hästi!

Mis Sulle eriti meeldis? Lava ja publik, ootasin juba laval esinemist ja et saaks publikut näha. Meeldis väga publikule esineda. Hea oli laval olla.

Mis tegi selle heaks? Sest ma nii väga ootasin, et saaksin lavale minna.

Kas olid enne oma elu esimest tantsuesinemist närvis ka? Ei olnud, üldse ei kartnud!

Selinda Marie Rosalie (Tantsuklass 1 ja Show&musical eliitgrupp):

Meie esinesime Koolitantsul kahe kavaga – “Koodimurdjad” ja “Ameerika”.
Kuna oleme tegelenud tantsimisega üsna kaua, lava- ja esinemishirmu enam eriti ei ole, kuid need tunded, mis kõigi silmist enne lavale minekut peegeldusid, ajasid endalgi sees kõik organid sassi. Vaatamata sellele julgustasime üksteist ja olime siiski väga elevil. Lavalt maha tulles oli valdav rahulolu ning lootus, et vast läks hästi. Järsku voolas läbi väikese lavataguse ukseaugu terve parv tantsijaid eliitgruppidest, kes paistsid meie kava üle ekstaasis olevat, mis tegi meid muidugi väga väga õnnelikuks 😊
Varsti pidime hakkama end valmis sättima järgmiseks kavaks, kui korraga avastas Paula, et tal polnud “Ameerika” kava särki kaasas. Tekkis taas väike paanika. Ainuke võimalus oli joosta koju Ülejõele ja tagasi, kuid kategooria alguseni oli jäänud kõigest pool tundi. Midagi muud teha polnud, seega minema ta tuiskas. Hoidsime kõik väga pöialt, et ta enne kava algust tagasi jõuaks. Meie täielikuks kergenduseks ja suureks rõõmuks ta jõudiski!!! Kümme minutit enne esinemist tormas ta sisse, põsed jahedast tuulest õhetamas. Sättisime ruttu ta juukseid ja meiki ning lavale me läksimegi!
Kava ise läks superkiiresti ning oli täielik nauding ilma igasuguse närvilisuseta.

Vaatamata sellele, et järgmisel päeval oli koolipäev, jäime ka autasustamisele. Kui hüüti välja Tähtvere edasipääsejad, karjusime vist küll välja kõik emotsioonid, mis meil sees olid.
Terve hilisõhtu oli täis nii nii nii suurt rõõmu, elevust ja armastust kõige ja kõigi vastu. Isegi järgmisel varahommikul, vähese une ning valutava kehaga, oli sees suuuur päike❤️

Gerda (Tantsuklass 2):

“Juhe seina” oli esimene kava, mida tantsisime. Kuna tantsisime lava taga mitu korda kava läbi, ei olnud suurt närvi sees. Laval oli supervinge ning üritasin anda endast kõik. “Vastuhakk” oli teine kava, mida esitasime ning seda kartsin natuke rohkem, sest seal oli kohti, mis polnud alati väga hästi välja tulnud. Kuid laval läks kõik hästi!

“Vaba hing” oli kava, mida oleme juba üsna palju esitanud ning mul polnud eriti närvi sees. Kuid kui olime juba lava taga, tuli trennikaaslane minu juurde ning küsis, kuidas teha üht kohta. Muidugi näitasin talle, kuidas seda teha ning kui olin ära näidanud, läks mul endal see koht meelest. Mul oli hirm, kuna see ei tulnud enam meelde ning kui sõbrad näitasid, tundus see ebaloogiline. Laval üritasin seda kohta teha nii nagu sõbrad näitasid, kuid see tuli teistest veidi erinev.

Koolitants oli ülitore ja kui kuulsin, et saime edasi, olin ma üliõnnelik 🙂

Anett (Noored 2):

Laval olla on mulle alati meeldinud, kuid seekord oli see veel toredam ja huvitavam. Koolitants oli minu jaoks täiesti uus kogemus ning olen rõõmus, et ma Tähtverre tulin ja Koolitantsule läksin. Meeldejääv oli ka see, kuidas kõik sulle kaasa elasid ja energiat andsid nagu üks pere 😀

Kerli (Hiphop eliitgrupp ja Street dance show eliitgrupp):

Minu emotsioonid Koolitantsust on meeletult head!!! Seda rõõmu, et saime mõlema kavaga finaali, ei oskagi sõnadesse panna.

Esimesel päeval läksime lava vallutama “Vihaste lihastega”. Meil läks kõik päris hästi ja äpardusi väga ei juhtunud, v.a see, et mina suutsin enne esinemist oma valgele esinemispluusile Coca-Colat peale ajada 😀 Kuid see lahenes sellega, et treener arvas, et võiksime oma bomberid eest lukuga kinni panna 😀

Teisel päeval oli võistlustules “Valüüria vägi”. Mul oli isegi väike lavanärv sees, sest me polnud enne terves koosseisus kava läbi teha saanud. Sellest hoolimata läksime kindlal sammul lavale ja see tunne, mis mind sel hetkel valdas, oli niiiiiiii võimas. Mul tulid laval isegi külmavärinad peale. Kui lavalt maha tulime, tuli treener meid kallistama, see tegi südame nii soojaks ja hea oli vaadata, et treener oli meie esitusega rahul ❤️ Lisaks oli ülitore vaadata ka teisi Tähtvere kavu ja neile täiest kõrist kaasa elada.

 

 

 

 

Positiivne ja asjatundlik treener Kati Hensen tutvustab, milline treening on Eestis väga värske POP Pilates ning kuidas jõudis tema selle tõhusa ja lõbusa stiili juurde, mis on maailmas leidnud juba miljoneid fänne.

Mina avastasin POP Pilatese enda jaoks umbes kaks ja pool aastat tagasi. Olin enne seda juba väga väikesest peale tegelenud tantsimisega, mistõttu otsisin midagi sellist, mis kombineeriks jõu- ja kardiotreeningu, kuid oleks sama lõbus nagu tantsimine. Minu hea sõbranna jagas minuga ühte POP Pilatese algajate videot, mille ta leidis YouTube-st. Kohe, kui ma selle video olin läbi proovinud, teadsin, et POP Pilates on minu jaoks see õige. Kuna POP Pilateses on kombineeritud parimad osad klassikalisest pilatesest, joogast ja tantsust, siis on see minu arvates täiuslik treening kõigile, kellele eelnevatest vähemalt üks meeldib. Lisaks tehakse kõiki harjutusi kaasaegse pop-muusika rütmis, mitte ei loeta korduseid või aega, mistõttu on terve tund justkui tants matil.

POP Pilates sai alguse YouTube-s, kui selle looja Cassey Ho pani üles mõned pilatese treeningvideod oma grupi jaoks. Need videod muutusid kiiresti väga populaarseks ja inimesed üle kogu maailma hakkasid küsima aina rohkem videosid. Blogilates on tänaseks YouTube-i kõige populaarsem fitness-kanal üle kolme ja poole miljoni jälgijaga. Iga kuu koostab Cassey oma videote põhjal treeningkalendri, mille järgi on väga lihtne ja mugav kodus iseseisvalt trenni teha. Just selliste kalendritega alustasin ka mina. Kuna POP Pilatese videosid on YouTube’s väga palju, siis ei olnud trenn minu jaoks kunagi igav. Küll aga hakkasin tähele panema, et aja möödudes oli mul aina lihtsam vabandusi leida ja trenni edasi lükata („ma olen täna nii väsinud“ või „mul ei ole täna tuju trenni teha“). Seetõttu otsustasin õppida POP Pilatese treeneriks, sest mis oleks parem motivatsioon trenni teha, kui see, et tuleb minna ise trenni andma!

Eelmise aasta detsembris lõpetasin edukalt POP Pilates Online Workshop-i ja sain õiguse seda ka „päris elus“ õpetama hakata. Sellest alates olen avastanud, et päris trenn on ikka hoopis midagi muud, kui kodus YouTube-st videosid vaadata.

Esiteks muidugi motivatsioon trenni teha suureneb mitmekordselt. Tean, et tunnis ootavad mind toredad inimesed ja toetav õhkkond. Siiani ei ole mul olnud veel mitte ühtegi tundi, kus ei saaks naerda või kust ma ei ole väga hea tujuga koju läinud. Ei saa unustada ka seda, et kui tunni eest on juba eelnevalt makstud, siis lähen kohale ka siis, kui kodus oleksin trenni ehk ära jätnud. Ma ei tea veel kedagi, kes oleks tehtud trenni kahetsenud, nii et mis iganes Sind motiveerib tulema, tee seda!

Teiseks, kuna tundides käivad pidevalt samad inimesed, siis on see hea võimalus uusi tuttavaid ja sõpru leida. Tean, et eestlased on pigem vaoshoitud ega kipu võõrastega niisama kergelt suhtlust alustama, kuid usu mind, kõrvuti higistades ja naerdes tekivad uued sõbrad kergesti. Pealegi, teil on juba ühised huvid, näiteks trennis käimine 😊

Kolmas punkt oli minu jaoks isegi vast kõige olulisem. Kodus treenides on väga raske kontrollida, kas Sa teed harjutusi õigesti. Kuna mul kodus suuri peegleid ei ole, siis proovisin filmida, kuidas ma mõningaid harjutusi teen. Suur oli minu üllatus, kui nägin, et kohati oli minu vorm ikka üsna halb vaatamata sellele, et harjutusi tehes tundsin, et teen neid õigesti. Ning isegi peegli ees võib harjutust üsna kergesti valesti teha. Üks sellistest on näiteks tavaline plank. Vaatasin küll, et mu keha on üks pikk sirge, just nii nagu peab, aga tegelikult ei osanud ma kaasata õigeid lihaseid enne, kui minu pilatese õpetaja mulle näpuga näitas, et „pinguta siit“ või „suru seda kohta üles“. Päris tunnis ongi just see hea, et õpetaja saab füüsiliselt sind korrigeerida ning pakkuda Sulle alternatiivseid variatioone, kui mõni liigutus Sinu keha jaoks liiga keeruline või liiga kerge on.

Veel üks asi, mis POP Pilatese eriliseks teeb, on uskumatult lahe ja maagiline kogukond. Nii Instagram-is kui Facebook-is võib leida väga palju popstereid (POP Pilatese harrastajaid), kes on loonud omale konto või lehe, mille nad on pühendanud fitnessile ja tervislikele eluviisidele. Popsterid on üksteise suhtes väga toetavad – nad motiveerivad üksteist trenni tegema ja julgustavad uusi retsepte proovima. Võin ausalt öelda, et pean paljusid neist enda headeks sõpradeks, kuigi ma ei ole nendega kunagi kohtunud.  Juba see üksi on põhjus, miks ma ei taha kunagi lõpetada POP Pilatesega tegelemist ja julgustan Sind ka proovima 😊

Kui Sulle tundub, et see oleks midagi Sinu jaoks, siis registreeri ennast kursusele ja saame koos tugevamaks 😊

KURSUSELE SAAD REGISTEERIDA SIIN.

Jagame teiega ka mõnda POP Pilatese videot, mis on saanud Kati lemmikuteks. Esimene neist on umbes 10-minutiline video, mis kaasab kõiki keha lihaseid.

Teiseks on video, mis keskendub alakõhule ja tuharalihastele, sest oleme ausad, kõigile naistele meeldib nende kallal tööd teha.

 

 

Käimas on Tähtvere Tantsukeskuse sünnipäevanädal. Tänases postituses meenutavad tantsukeskuse algusaegu treenerid Krista Majak ja Maarja Pruuli. Head lugemist! 🙂 

Maarja Pruuli:

Selgelt on meeles seik ajast, kui Tähtvere oli äsja avatud. Elasin, õppisin ja tantsisin Tallinnas ning olin oma tollase grupiga Tartus esinemas. Samal üritusel oli ka Eva-Liis, Tähtvere üks looja ja eestvedaja. Olime varasemast tuttavad ning jutu käigus arutasime varianti, et võiksin tulla tantsukooli juhendajaks, kui tagasi Tartusse kolin (mis mul mõne kuu pärast plaanis oli). Mäletan, et kuigi oli olnud väsitav päev, olin öösel pikalt üleval ja elevil ning keerutasin seda mõtet oma peas tuhandeid kordi 🙂 

Veel enne, kui Tähtverre juhendajaks tulin, olin taas Tartus käimas ning tulin osalema ühte tantsutundi, raggasse, mida mulle teadaolevalt Tartus teistes kohtades ei tehtud ning mis ka mujal Eestis oli vähe levinud. Mäletan, et ka muude tundide osas torkas Tähtvere silma sel ajal uuendusliku ja põnevana, uurisin tunniplaani ja muud informatsiooni pikalt. 

Astudes esimest korda tantsukeskuse suurde saali… võib öelda, et see oli armastus esimesest silmapilgust 🙂 See oli üks ilusamaid tantsusaale, mida olin näinud ning on seda siiani. Kõrged laed, maast laeni peeglid ja aknad, vaade Tähtvere pargile, kus lapsena olin palju jalutanud ja mänginud. Tunne, mida esimest korda suures saalis olles tundsin, on mul siiani selgelt meeles. On rõõm igapäevaselt sellises kohas töötada. 

Meeles on ka esimesed kohtumised Eva ja Egertiga. Nende plaanid ja eesmärgid innustasid ka mind. Oli näha, et soovitakse teha midagi olulist ja ägedat ning pakkuda tartlastele uusi võimalusi. 

Meeles on esimesed grupid ja tantsijad. Nii treenerid kui tantsijad andsid enda parima ning usun, et olime kõik tublid. Samas on imeline näha, millise arengu oleme seitsme aasta jooksul läbi teinud. Vaadates esimese aasta kavu (eelkõige enda omi), võtab ikka muigama 😀 Kuid aastate jooksul on juhendajad aidanud tantsijatel jõuda uute tasanditeni ning samas on tantsijad innustanud juhendajaid kasvama ja arenema koos nendega. 

Paljud tantsijad on aastate jooksul vahetunud, kuid toredaid mälestusi on palju. Esimese aasta grupid ja osalejad on siiani meeles eriliselt hästi. Esimesel treeneri aastal kaotasin esimest (ja siiani viimast) korda elus oma hääle, kui väikeste tänavatantsu grupp osutus ootamatult väga populaarseks ning minu leebe olek pandi proovile 🙂 Samas olen seitsme aasta jooksul korduvalt veendunud – ka pehmemal ja sõbralikul viisil saab jõuda oma eesmärkide ning soovitud tulemusteni. Tähtvere juures tervikuna võlubki mind teiste asjade hulgas ka see, et 99,9% ollakse üksteisega sõbralikud, soojad ja lugupidavad.

Kõige ägedam on aga näha erinevate osalejate arengut läbi aastate, nii tantsijate kui inimestena. Näiteks Raul Villem – väikesest lõbusast gängsterist on kasvanud mees oma stiili ja eesmärkidega, kes aina edasi areneb. Või Hilari ja Hanna-Liina – seitsme Tähtveres oldud aasta jooksul on nad kasvanud omamoodi nagu pereliikmeteks. Tänaseks saab ühelt neist küsida väärtuslikku IT-nõu ning teisest on kasvanud tubli hiphopi treener noorematele tantsijatele. 

Selliseid ägedaid tantsijaid on teisigi. See on väga kihvt protsess ja omaette elamus, kuidas tantsukava loomine, harjutamine, lavale toomine, esinemistel-võistlustel käimine ja muu selline inimesi liidab. 

Lisaks meie juhendajad, kelle hulgast olen leidnud toredaid tuttavaid, häid sõpru, mõttekaaslasi ja inspiratsiooniallikaid. Tants tõesti ühendab inimesi.

Aitäh, Tähtvere, et oled olemas! Ja palju õnne sünnipäevaks! 🙂

Krista Majak:

Tähtverega on seotud palju erinevaid mälestusi, kuna mul on olnud au olla seal treeneriks juba mitmeid aastaid. 

Täna tooksin välja kaks mälestust.

Esiteks, oli algusaastatel väga populaarne stripptants. Andsin seda Tartus erinevates klubides ning startisin ka Tähtveres. Mujal andsin strippaeroobikat, kuid Tähtveres avanes võimalus anda stripptantsu. See oli hoopis põnevam, kuna luua sai koreograafiat, millega sai järgmisel tunnil ka edasi minna, sest osalejad olid samad (spordiklubides nii ei ole). Kohe algusest peale tekkis paar eriti tubli osalejat, kes käivad trennis siiani. Nii vahva! Tunnid olid lõbusad ja tõhusad ning on seda siiani. Stripptants on paratamatult treeninguna väga fun ning sealt ei ole võimalik tõsise näoga ära tulla.

Hästi on meeles see, kui Reporterisse tehti lugu minu õpilasest Kairest (kes ka praegu trennis käib) ja minu tunnist. See oli päris hirmus, sest ma polnud kunagi kaamera ees rääkinud ega teadnud, mida rääkida. Sebimist oli palju, aga valmis me saime ühe klipi, mida näidati Reporteris. Kui saaksin uuesti rääkida, räägiksin ja teeksin kõik teistmoodi, aga mis sa teed. Lohutan end sellega, et järelikult olen vahepeal arenenud 🙂

Teine mälestus on minu armas armas tantsugrupp. Nad olid erilised. Kokku oli sattunud väga lahe seltskond noori neiusid, keda mul oli au treenida. Nad olid tublid, töökad ja käisid väga hästi trennis kohal. Meil oli väga hea klapp ja kõik toimis suurepäraselt. Nad on minu treenerikarjääri üks kõige muhedamaid seltskondi (kinnise grupina). Lisan siia mõned pildid, kus on nemad esinemisriietes ja üks foto minust, kus nad on kinkinud mulle isetehtud sahisti kaunite soovidega. Meil oli selline hooajalõpupidu.

Mälestusi on veel kuhjaga, esialgu jätan need omale 🙂 Tulge trenni ja koos loome veel ilusaid mälestusi Tähtvere Tantsukeskuses!

 

Pühapäeval, 15. jaanuaril toimus Tähtvere Tantsukeskuses avatud uste päev. 

Avatud uste päev on saanud vahvaks traditsiooniks, mida korraldame igal hooajal septembris ja jaanuaris, et huvilised saaksid tasuta tutvuda täiskasvanute treeningute ja beebikooli tundidega. 

Rõõm oli näha, et juba päeva esimestesse tundidesse jõudis mitmeid huvilisi ning ühel hetkel oli tantsukeskuse koridor tõeliselt liikumissõpradest kihamas – tunnid toimusid korraga kolmes saalis. 

Alguse panime ka uuele traditsioonile – toimus beebikooli loeng, sel korral sünnitusest taastumise teemal. Oma valdkonna spetsialist ja beebikooli juhendaja Reet Linkberg rääkis rasedatele, emadele ja teistele naistele, kuidas ära tunda sünnitusjärgseid komplikatsioone ning end kõige paremini aidata. Peagi on plaanis korraldada järgmine loeng beebikooli klientidele ja teistele huvilistele.

Päeva tipphetkeks oli traditsiooniliselt Zumba treening, mil tantsusõbrad ühtses rütmis ladina-ameerika muusika saatel tantsu nautisid.

Päeva jooksul külastas treeninguid üle 125 liikumisfänni. Oli palju täiesti uusi huvilisi aga ka neid, kes juba varasemalt treeningutes on osalenud, kuid soovisid proovida uusi stiile.

Juhendajate ja osalejate energia oli õhus tuntav ning päev andis kinnitust, miks on tants ja liikumine ühed parimad treeningu- ja ajaveetmisvõimalused. Kes veel trennidesse jõudnud ei ole, kuid hing ihkab liikuda või tantsida, siis ootame teid registreerima koduleheküljel.

Särav osaleja Lidia kommenteeris avatud uste päeva treeninguid:

„Üle pika aja sain taas suurepärase elamuse tantsust ja muusikast. Limiteeritud aja tõttu sain osa võtta vaid kolme oma lemmiktrenni demost: Zumba, Zumba Toning ja Ladies Latin. Loomulikult oli elamus nii inspireeriv, et otsustasin kindlasti tantsima tulla. Te olete nii ägedad! Trennis näeme!!!“

 

Treeneri teisipäev on rubriik, mille kaudu saate igal nädalal tuttavamaks meie ägeda meeskonna liikmetega. Täna on teie ees Eva-Liis Ivask, süda ja mootor Tähtvere tegemiste taga 🙂

Head lugemist!

Tervitused kõikidele ja mõnusat käesolevat aastat!

Pisikesed päkapikud palusid mul kirjutada paar sõna lõppenud 2016. aastast, mil veetsin mitu kuud ookeani taga, täpsemalt Kanada läänerannikul. Kanadasse on mingi müstiline soovjõud mind tõmmanud juba päris mitu aastat ning olen äärmiselt õnnelik, et seoses magistriõpingutega University of Victorias see unistus ka nüüd teoks sai. Eriti veel seetõttu, et antud kuud olid üle ootuste põnevad nii akadeemilises mõttes kui ka tänu Kanada suurepärasele loodusele eriliselt kogemuste- ja elamusterikkad.

Muljed tavaelust

Kanadalasi nimetatakse üheks kõige viisakamaks rahvaks terves maailmas ning minu kogemuse põhjal on nad igati selle tiitli väärilised – veel viisakamat suhtlust on tõepoolest väga keeruline ette kujutada! Pea kõik, kellega kokku puutusin, olid tõepoolest äärmiselt sõbralikud, abivalmid ja heatahtlikud. Võõrastega smalltalki kunsti praktiseerimine saab alguse juba esimestest tundidest ka paljudes teistes riikides, kuid üllatas mind aga hoopis teine komme – et linnaliinibussist väljudes absoluutselt igaüks üle bussi kõva häälega bussijuhile sõidu eest tänusõnu hõikab. Igati armas komme, mida me teiste eurooplastega lubasime ka siinpool ookeani harrastama hakata. Alustame ehk ühiselt Tartust? 🙂

Tänusõnad saavad ka bussijuhtide käest vääriliselt tasutud – kas siis hilinejate ootamisega või bussi peatamisega, kui abi peaksid vajama. Nimelt äsja linna saabudes palusin bussijuhil teada anda, kui minu peatus peaks kätte jõudma, et kohvritega õiges kohas maha minna. Kuna see polnud antud bussijuhi tavapärane liin, siis ei olnud ta peatuse asukohas päris kindel. Selle asemel, et mind omapäi jätta, seiskas ta bussi suure liiklusega tee ääres, võttis välja paberkaardi ja hakkas näpuga järge ajama, et sobiv koht leida! Kui antud tegevus juba mitmeid minuteid aega võttis, hakkas mul päris piinlik, et teised graafikust maha jäävad, kuid sõbralikud naeratused kaasreisijatelt vähendasid seda tunduvalt.

Viimane näide sõbralikkusest pärineb mu kohalikult sõbrannalt Hannah´lt. Ta oli ühel kevadisel nädalavahetusel kutsunud paar sõpra külla ühisele olengule. See oli sõpradele esimene kord tema kodu külastamiseks ning maja numbrite veidi veidra jaotuse tõttu läksid külalised Hannah´i ukse asemel kogemata hoopistükkis tema naabrite ukse taha ning teatasid, et tulid peole. Naabrid olid küll veidi üllatunud, kuid ega ole siis viisakas külalisi minema saata ning seega otsiti välja külmkapist värskendavad joogid, pandi käima muusikakeskus ning veedeti vahvasti üheskoos aega. Kui öeldakse, et tuldi peole, siis tuleb ju pidu pakkuda, missest, et võhivõõrad! Kui poole tunnikese pärast sõbrad uurisid, et millal ka Hannah oma toast alla tuleb, pärisid naabrid suurte ilmadega: «Hannah? Te mõtlete meie naabritüdruk Hannah´it? » ning oleng jätkus juba õige pea kõik koos ühiselt tema juures.

Muljeid koolist

Suureks erinevuseks mu eelnevate õpingutega oli fakt, et tegu oli väikse kursusega (kokku vaid 25 üliõpilast– pärit pea igalt mandrilt!) ning õpetaja peamiseks rolliks oli olla nn. facilitator, kes vaid koordineerib toimuvat. Tunni sisu eest vastutavad üliõpilased ise (‘osalus’ moodustab üsna suure protsendi iga aine lõplikust hindest). Tavapärast loenguosa oli väga minimaalselt, suur osa oli erinevatel grupitöödel, aruteludel ja nn. juhtumite lahendamisel ning reaalsetel konsultatsiooniprojektidel erinevate ettevõtetega.

Oma ala tippude käe all õppimine ning kogenud kursusekaaslased (antud programmil on vajalik mitu aastat eelnevat töökogemust, nii et olin kursusel üks kõige noorematest) muutsid tunnid äärmiselt inspireerivateks. Märkmik on nii paksult täis kritseldatud, et ei jõua ära oodata mil tekib vabam hetk, et ka imelise Tähtvere tiimiga mõtteid jagada ja ideid edasi arendada.

Vabast ajast

Oma aja planeerimine on alati kõikidele tantsijatele väga oluliseks oskuseks olnud, et žongleerida koolitundide, tantsutrennide, võistluste ja pere-sõprade vahel. See, juba noorelt sisse kujunenud oskus, osutub ülivajalikuks terve elu jooksul! Tänu prioriteetide seadmisele õnnestus antud nelja kuu jooksul saavutada tugevaid tulemusi nii koolipingis kui ka kogeda niiiiiii ilmatuma palju.

Kanada läänerannik on ideaalne igasugu välispordiks, nii et proovitud sai nii rafting, kajakisõit, kanuusõit, tuubisõit, aerulauatamine, surfamine, aerulaua surfamine, purjetamine, ujumine, köielaskumine, koobastes roomamine, rattasõit, lumeräätsadega matkamine, lumelauatamine ning lugematute kilomeetrite viisi mägedes matkamist.

Enda piiride katsetamist tuli ette ilmatuma paljudel kordadel – olgu selleks kas 1500 meetrit kõrgustesse tõusu päevasel matkal (võrdluseks u. 500-korruselise maja viimasele korrusele kõndimisega.. ja sama palju tagasi alla), kottpimedates 30cm kõrgustes koobastes tundideviisi roomamisega (kust isegi pea ei taha hästi läbi mahtuda) või surfates liigtugevate lainete rüppe sattudes.

Aga eelnev (tantsu)spordiga tegelemine annab kõige jaoks tohutult eeliseid – lisaks füüsilisele vormile ka tohutult tahtejõudu, eesmärkide püstitamist ning meeskonnatöö tähtsuse mõistmist.

Veidi naljaka seigana täheldasid mu kohalikud tuttavad seda, kuidas me sõbrannaga (taani tüdruk, kes on ka tantsimise taustaga) oskame vajadusel väga oskuslikult ja kiiresti riideid vahetada!  Eks seda ole esinemiste käigus palju harjutatud ka 🙂

Lõpetuseks

See eemaloldud aeg on kindlasti õpetanud, et vahel tasub enda mugavustsoonist lahkuda, et kogeda midagi enneolematut ja imelist. Lisaks sellele, eesmärkide nimel tuleb tööd teha! Kui midagi väga tahta, on kõik võimalik!

Küll aga igatsesin kogu Tähtpere ja tantsumaailma! Kuid suur rõõm on näha, et kuigi olen viimasel neljal aastal veetnud tunduvalt rohkem aega Tartust (ja Eestist) eemal kui Tähtveres kohapeal, siis tantsukooli tantsijad ja juhendajad on niiiii tugevalt südame külge pugenud, et läbi fotode, videote ja vestluste ei ole tuhandete kilomeetrite kaugust vahemaad tundagi. Suur aitäh teile selle eest! Ja kohtumiseniiii talvelaagris!!

Ja kõigile – nähke oma unistuste nimel vaeva.. see on seda väärt!

Kõik tantsusõbrad on oodatud arendavale workshopile laupäeval, 21. jaanuaril kl 13.00-14.30.

Vajalik on eelnev registreerimine. Rohkem informatsiooni leiate siit.

Vaata ka sündmuse lehekülge Facebookis.

Kohtumiseni tantsusaalis! 🙂

Tantsukooli vanemate tantsijate jõulupeol filmisime ka meie Internetis populaarseks kujunenud Mannequin Challenge´i.

Head vaatamist! 🙂